Uudishimu

Helistas mingi päev üks tuttav ja hakkas miskit juttu ajama uutest väljakutsetest ja avatud meelest jne ja küsis, et kas ta võib mu telefoninumbri ühele inimesele anda, kes saaks siis minuga sel teemal otse rääkida. Kuna see mu tuttav pole just "kõige teravam pliiats", siis mainis ta oma juttus ka Network21, mida sain meie vestluse ajal ka googeldada. Leidsin terve hulga negatiivseid kommentaare võrkturunuse kohta ning sellest, kuidas inimesi sellesse võrku meelitatakse nii, et nad sellest arugi ei saa ning mõned positiivsed vastuväited neile negatiivsetele. Tekkis tahtmine endaga inimkatseid teha - et millist ajupesu siis tehakse, et inimesed sellesse nii kergesti võrku langevad. Kunagi üritati mind GLND poolt värvata, aga minu arust see polnud küll selline veenmine, mis mind mõjutanud oleks. Ka olen kunagi Avonist agendina kogu perele tooteid ostnud, et saaks neilt allahindlust, aga lõpuks tundus, et ostan väga palju mittevajalikke asju, et allahindlusi saada ja müügiinimest minus pole, et ma sellega rohkem oleks viitsinud tegeleda ja nii see lõpuks sinnapaikka jäi. 

Helistaski siis mingi päev tuttava tuttav ja kutsus kokkusaamisele - kuna olin otsustanud teada saada, millega on tegu, siis olin sellega muidugi nõus. Ja nii ma siis seadsin sammud kokku lepitud ajaks kokku lepitud kohta. Inimesi oli seal ~paarkümmend ning tundus, et suur osa polnud seal esimest korda, aga võis ka nii olla, et iga varasem olija kutsus mõne uue kaasa ja kuna minu tuttav ei saanud ise kohale tulla, siis minuga suhtles otse ürituse organiseerija ning mulle jäi mulje, et olen üksi uus olija. 

Tuli miski tädi ja hakkas tahvlile skeeme joonistama - kuidas väikeettevõtjal ja palgatöölisel on kas raha või aega (täitsa õigus ju:)) ning 90% raha on suurettevõtjate käes ning me maksame vahendajatele ning jaemüüjatele liiga palju. Ja et palju mõistlikum on osta kliendina internetipoodidest, kust kliendid saavad 30% allahindlust ning kui tood oma sõbrad ja tuttavad klientideks, siis hakkad nende ostude pealt teenima - st saad reklaami tegemise eest tasu. Niisiis on tegemist internetipoodide võrgustikuga (kui ma õigesti aru sain). Ja need on koondatud ühise nime alla Amway (või on see üks neist poodidest) - firmade nimesid endiselt ei mainitud - kogu jutt oli teoreetiline, et inimesel tekiks huvi ning siis 2 eur eest läheks järgmisele üritusele miskit soome tädi kuulama, kahjuks (või õnneks) käis uue koosoleku koht ni kiirelt jutust läbi, et ma ei tea, kas keegi selle suutis fikseerida. Ning veel olulisem oleks minna Riiga kahepäevasele konverentsile, selle hind oli vist 30 eur. Ja et mingi pildi ka toodetest saaks, mida neist poodidest siis selle toreda skeemiga osta saaks, siis tehti ka väike ülevaade toodetest. Põhiliselt käis jutt kodukeemia-, kosmeetika- ning tervisetoodest - mõned inimesed pidid lõpuks püsti tõusma ning enda poolt tarbitavaid tooteid taevani kiitma. Kui see kaupade reklaamimine välja arvata, siis tõesti tundus see kõik täitsa mõislik idee, et kui ma nagunii ostan (ja jutt käis looduslikust kodukeemiast), siis ma võin ju selle projektiga liituda ja endale ning võib olla ka pereliikmetele nende internetipoodide kaupu osta, mille kliendiks ma siis projektiga liitudes saaks. Õnneks anti mulle kaasa ka mõned näidistooted - "superhea" hambapasta ning deodorant. Ning õnneks mul on kodus internet ja ma oskan seda veidi kasutada:) Ma ei tea, kuidas teistel, aga eesti keelsel Amway lehel ja ka toodete pakenditel pole nende koostisaineid - ma ei tea, kas teadlikult või mitte, aga nii see on ja mind see häiris. USA lehel on aga kõik üsna korralikult olemas ning mulle ei jäänud enam sugugi muljet, et need on just tooted, mida ma vajan - olen viimasel ajal üritanud vältida kosmeetika- ja pesutoodetes mõningaid koostisosi, mida loodustoodete pooldajad on "mustadesse" nimekirjadesse pannud. Nii ma olen püüdnud osta hambapastat, mis ei sisaldaks SLS (Sodium Lauryl Sulfate) ning parabene - selles pakutud tootes olid need kõik olemas. Ka sisaldas deodorant erinevaid alumiiniumiühendeid, mida ma oma deodorandis näha ei soovi:) Pesupulbrite osas ma pole endale senini halbu ja häid koostisosi selgeks teinud (kasutan aastaid MiniRiski ning olen arvanud, et see on ok, aga võib olla peaks ka selle valdkonna ette võtma?) ning neid ei saanud oma tõekspidamistega võrrelda. Sama käib ka nõudepesuvahendite ja muu kodukeemia kohta - tarbin enamasti mingeid öko vms märgiga tooteid, aga teoorias on kodutöö tegelikult tegemata ja nende koostisosi ei tea:) Küll leidsin USA lehelt minu suureks rõõmuks ka mineraalpuudri ning ka selle puhul leidsin koostisosadest mineraalpuudrite koostises mitte soovitatud vismut oksükloriidi (Bismuth Oxychloride).

Ühesõnaga leidsin, et nende kaup ei vasta päris minu nõudmistele ning tundub, et mul pole mõtet nende kliendiks hakata. Lisaks juhtusin lugema veel ühte väga põhjalikku artiklit sel teemal: http://www.horsemarket.ee/index/index.php?page=articles&aID=252&lang=est, kel huvi, siis võiks ka esimese kommentaari läbi lugeda. Ma ei viitsinud ise nii põhjalikult kirjutada ning minu poolt külastatud koosviibimisel ei räägitud ka kõigest sellest. Näiteks kuidas seda tasu inimestele makstakse. Selle viimase loo autor (Kati Murutar?) viitab aspektile, et sellelt tulult ei tasuta mingeid makse, mis eraisiku seisukohalt on senikaua väga tore, kuni mul pole riigilt midagi vaja - samas väidab esimene kommenteerija, et nende tulude väljavõtmiseks pead tegema  firma või hakkama FIEks ning siiski maksud tasuma (sellest kommentaarist sain ka teada, et artikkel juba ~2006 kirjutatud). Ka ei jõudnud meil vestlus nii kaugele, et oleks räägitud miskitest kogustest, mis tuleks alguses välja osta ja mida ei jõua ära tarbida ja sõpradele pähe määrida. Ja kuna ma ei plaani neid tooteid siiski ostma hakata (kui mind ümber ei suudeta veenda:), siis vist ei saa ka kunagi teada, kas vahepeal on süsteemid muutunud. 

Niisiis kokkuvõtteks võib öelda, et tundub täitsa huvitav süsteem ja kui selleks ei pea enne midagi investeerima ning kui tooted ja hinnad sobivad, siis enda ja sugulaste ning tuttavate tarbeks oleks täitsa mõistlik kasutada (peab ainult kokku leppima, kuidas tulusid jagatakse, sest ka viimane lüli tahaks vast ise teenida, mitte, et sina tema tarbimise pealt teenid:)) Aga kuna mulle nende tooted erilist muljet ei jätnud ning ma väga palju inimestega ei suhtle, et saaksin teisi endale hirmsat passivset tulu teenima panna ning ma ei tahaks ise selliseid "koolitusi" korraldata, siis mina ütlen seekord sellele rikkaks saamise projektile "ei".

Sellel "koolitusel" käimisel oli veel üks huvitav nüanss hoopis teisest valdkonnast: emadepäeval helistas vanaemale üks sugulane, kes olla vanaema ja ema peale mõelnud ning tahtnud kohe helistada. Ja minu pähe tekkis miski mõte, et kui tema poegi kuskil juhuslikult kohtan, et siis võiksin end ikkagi tutvustada - kunagi teatris jäi rahva seas üks mees silma ja tükk aega mõtlesin, et miski tuttav nägu, aga et kas on mõni tuttav või mõni väiksemat sorti staar ja alles tükk aega hiljem mõtlesin välja, et hoopis kauge sugulane ja väiksemat sorti staar (nendest mõnest korrast, mis me kohutunud oleme, ta mulle meelde poleks jäänud, aga teler ja Viljandi Folk aitasid). Ja seal koolitusel ma kohtasingi juhuslikult seda sama sugulast:), aga polnud sellist sobivat hetke ja ma siiski ei tutvustanud ennast;) Võib olla peaksin hoopis endas teisi andeid hakkama arendama ja tuleviku ennustamisega hakkama raha teenima?  Või olen liiga palju Selgeltnägijate tuleproovi vaadanud:)