Ühel päeval teatas sõbrants, kellega me Olustverre koos õppima läksime, et ta läheb lastega suvel Hiiumaale ning neil puhkemajas oleks ruumi ka meile, kui meil on tahtmine kaasa minna. Vaatasin kalendrist kõik plaanid üle ning aeg tundus sobivat - ostsin praamipiletid ära ja oli asi otsustatud:)
Ja ei läinud palju aega, kui oligi käes see pühapäev, kui seisin kohvri ees ja nuputasin, et mida kõike kaasa võtta, et olla valmis külmadeks ja vihmasteks ning ka soojadeks ilmadeks, vette kukkumisteks ja niisama pläkerdamisteks. Lisaks veel mõned asjad, et neid ikka kanda saaks, enne kui väikseks jäävad:)
Kuna igaks-juhuks asju sai väga palju, siis pidin hommikul viima asjad enne alla ja siis lapse koos mõne viimase pambuga järgi. Üldiselt ta mul sel ajal pahandust ei tee:) Nüüd otsis aga oma mänguasja kotist salvrätti - et käsi pühkida, mis olid millegipärast punase kingaviksiga kokku saanud... jope ja müts olid ka... ja kingaviks oli ilusti riiulil karbis omal kohal tagasi, ainult kast oli ka veidi plekiline... Jooksuga katsusin siis jope ja mütsi ära pesta, et plekid sisse ei kuivaks. Leidsin uue jope kaasa ja mütsi pani autosse kuivama:)
Ilm ei olnud väga lootustandev - vihma sadas enam-vähem terve tee.
Praamile jõudsime kenasti, kõik on nii elektrooniline, et kaamera vaatab autonumbrit ja suunab õigesse ritta ja reisijad loetakse ka akna kaudu vist üle. Veidi aega pidime praami saabumist ootama ning sirutasime veidi jalgu - kohtusin juhuslikult pinginaabriga, kes ka Hiiumaale teel oli.
Mingeid konkreetseid plaane meil vaatamisväärsuste osas esialgu polnud. Sadama lähedal parklas võtsime kaardi ette ja panime esimesed sihtmärgid paika.
Esimeseks punktiks sai Suuremõisa loss, kus praegu tegutsevad Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa lasteaed-põhikool. Suuremõisat kui Pühalepa ordumõisa on mainitud esimest korda 1519. aastal ning siis oli see Liivi ordu Hiiumaa valduste majanduskeskus. Omanikeks on aegade jooksul olnud mitmed tuntud nimed: 17. sajandil kuulus mõis De la Gardie'de aadliperekonnale, 1755-1796 olid omanikud Stenbockid ning edasi kuni Eesti Vabariigile võõrandamiseni Ungern-Sternbergid. Praegune mõisahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel krahvinna Ebba Margaretha Stenbocki valitsemise ajal. Pikemalt kirjutab sellest lossi koduleht.
Ma ei tea, kuidas kooli ajal on, aga praegu sai lossis praktiliselt igal pool ringi vaadata ning meie kahe ema ja kolme lapsega seltskond sai perepiletiga sisse, mis maksis 4.-. Ustel olid sildid endisaegsete ruumide nimedega ning informatsiooniga ja sai ise endale ekskursiooni teha.
Kohe sisenedes tõmbab tähelepanu puidust trepp:
Lossi ümber olev parki ja viljapuuaeda hakati rajama 17. sajandi teisel poolel ning praegune ~45 ha suurune pargiala on muinsus- ja looduskaitse all, aga enamus sellest on veel hooldamata ning seda plaanitakse rekonstrueerida osaliselt ametikooli õpilaste abiga. Seda 45 ha me läbi ei käinud:) - pean tõdema, et lugesin sellest alles pärast lossi külastamist ning vaatasime lossi taga pigem hiigelsuuri puuseeni:)
Endises kirsiaias oli väike tiigike vesiroosidega ja kalakestega ning selle ümber ilusaid lilli.
Tiigist kaugemal tundus üsna padrik olevat ning me ei hakanud kaugemale minema - võib olla oli mulje petlik ja seal oleks meid ka miski üllatanud...
Järgmise väikse peatuse tegime Pühalepa kiriku juures. Pühalepa kirik on vanim kirik Hiiumaal ning seal on ainulaadne kivikantsel - kuna me seal sees ei käinud, siis see jäi nägemata. Väidetavalt on olnud Suuremõisa lossist maa-alune käik Pühalepa kirikusse, aga leitud seda ei ole.
Teel Kärdlasse möödusime Soera talumuuseumi sildist ning otsustasime sealt ka läbi käia, aga see oli esmaspäeval suletud.
Kärdlas käisime kiirelt poes õhtusöögiks midagi varumas ning võtsime suuna oma ööbimispaika - Randmäe puhketallu, kus meil oli väike puhkemaja. Meid ootas väikese kööginurga, oma dušši ja wc-ga majake, kus oli pisike elutuba lahtikäiva diivaniga ning ülemisel poolkorrusel lavatsitel veel 3 magamiskohta. Kõike oli parasjagu, ainuke ebameeldivus oli sipelgad köögis, kes mingil ajal aktiveerusid. Ilm oli püsivalt nii "suvine" olnud, et perenaine teatas meile, et ta küttis ahju ka, et meil soojem oleks:) Õues oli suur rannavolleplats, mida lapsed said liivakastina kasutada ning lastemagnet batuut. Olid ka diskgolfi rajad, aga nendega poleks ma midagi peale osanud hakata:) Meri polnud meist kaugel ning õhtul tegime väikse tiiru ka Mangu randa. Ilm oli kole külm ja tuuline ning paks adrukoht takistas mereni jõudmist, aga rannaliivas sai mõni ikka poolalasti ringi joosta - sellega ei pea ma ennast silmas... mu lapsel ei seisa kuidagi jalanõud ja püksid jalas:)
Pabistasin veidi õhtuste magamaminekute pärast, kuna meil nii erinevas vanuses lapsed kaasas (12, 6, 2) ja ruumi vähe - pealegi aravasin, et pikkadel sõitudel tuleb minu omal vähemalt päeval ka uni peale. Kõik laabus suurepäraselt:) Minu laps lõunaund ei maganud ja tema magama mineku ajaks läksid teised õue või olid vaikselt toas. Ja kui ühel päeval oligi ühel kiire tuppa wc-sse tulekuga, siis ei karanud keegi voodist välja vaid mainis, et "ma magan siin ja ema koob köögis" ning üritas edasi uinuda. Ja nii algas mul igal õhtul ~21:00 "öine vahetus" ehk võtsin aga oma koolitööd ja heegeldasin köögis. Kui teine pesamuna ka magama sai, siis sõbrants liitus minuga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar