Hiiumaa - viies päev ja kokkuvõte

Ja ongi jõudnud lõpule meie väike meretagune reis:) Meil olid piletid juba lõunasele praamile ja suuri plaane selleks hommikuks ei teinud. 

Kuna teadsime, et meie teele jääb Ristimägi, siis selle juures plaanisime teha väikese peatus, teha ka oma ristid ning selle tegime ka teoks.

Olen käinud kunagi vist Leedus ühel Ristimäel - see praktiliselt koosnes ristidest ning arvasin, et näen midagi sarnast. Tegelikkuses oli pilt hoopis teine - Hiiumaa Ristimägi oli metsa sees ning mäe olemasolu ei märganud, riste oli vähem, kuigi ka päris suur hulk ja ka tehtud erinevatest kättejuhtunud materjalidest või olid juba varem valmis tehtud, ristid olid hajutatud metsa alla laiali ja mõnel juhul jäi arusaamatuks, kas on ikka tehtud rist või on oksad lihtsalt niimoodi ristina rohu sisse maha kukkunud... ma ootasin nagu midagi kompaktsemat.

Ristimäe legendidega polnud ma varem end kurssi viinud ja ei teadnud, millest ristide panek sinna alguse on saanud. 

Ristimäe infotahvlil oli kirjas, et ristid panid sinna esimest korda hiiumaa rootslased, keda 1781. aastal Ukrainasse välja saadeti. Internetist selle kohta infot otsides nimetatakse seda väidet kõige usutavamaks legendiks - nii et keegi vist ei tea enam tõde... Sellest legendist lähtudes püstitatakse praegu riste nende rootslaste mälestuseks, aga neid püstitatakse ka esmakordselt saarele tulemisel või siit pikemaks ajaks lahkumisel, turistidele pidavat see ka õnne tooma...

Teiseks legendiks on kahe pulmarongi kokkupõrge, kus ühest sai surma pruut ja teisest peigmees ning ellujäänud abiellusid omavahel ning ristid püstitati hukunute mälestuseks. Selle legendi järgi tagab risti püstitamine abieluõnne.

Tõenäoliselt on neid legende teisigi ja igaüks teab siis ise, miks ta selle risti ise sinna paneb ja millist legendi tõeks peab...

Kärdlas käisime läbi veel Pitsu käsitööpoest (pitsu tähendab Hiiumaal väikest puidust pinki).

Sadamas panime autod järjekorda paika ja käisime läbi Heltermaa käsitöömajast ja tegime veel viimased Hiiumaised ostud.

Silma jäi ka kuju kitse ja mehega ning käisin nende legendi ka lugemas, mis oli umbes selline (nimesid ja aastaarve ma ei mäleta): miski laevatööline oli tööta jäänud ja kapteni narrimiseks läks kitsega sadamakaile - kapten laskis laeval tagasi sõita, et keegi jäi maha - mees räägib kitsele, et vaata, see on laev - kapten hakkab räuskama, et mis nalja sa teed, tuled siis peale või mitte - mees räägib kitsele, et see kes nii hirmsasti vannub, on laeva kapten - kapten kaevanud mehe narrimise pärast kohtusse, aga mees saanud võidu. Lisaks sellele kujule käib üks kohalik mees oma kitsega ka juba 30 aastat uusi laevu sadamas vastu võtmas (kits tõenäoliselt pole sama). Sama loo täpse jutu leidsin ühest Läänlasest nüüd ka:)

Lehvitasime kitsega vanamehele ja algas koju sõit.

Hiiumaa 2017 teatmiku järgi soovitab Hiiumaa muuseum külastada kindlasti järgmiseid kohti:

1. Kõpu poolsaar  - käsime läbi Kõpu ja Ristna tuletornid, Ristna kaitseehitised ja Kalana sadama; ei näinud vanu kalmeid ja asulakohti, tuhandeaastaseid külasid ja laevaliiklusele ohtlike karisid:)

2. Suuremõisa - nägime Suuremõisa lossi ja Pühalepa kirikut (väljast), ei käinud vaatamas Põhilise leppe kive.

3. Vana Kärdla - käisime vanas vabriku hoovis, Pikas Majas, moodsas Kärdla sadamas, aga ei näinud arteesia kaeve, ojasid ja sildu (ühte tegelikult ületasime).

4. Orjaku - Orjakus käisime ja sõime, matkaradu ei läbinud ja Käina lahe linnuparadiisis ei käinud.

5. Kassari - Sääre tirp ja Hiiumaa Muuseum on nähtud.

6. Tahkuna - Militaarmuuseum ja Mihkli talumuuseum said läbi käidud, tuletorn nähtud - ei näinud rannakaitse patareid.

7. Sõru ots - see kant jäi käimata ja merenduse-teemaline Sõru muuseum, paadiehituse keskus ja purjelaev Alar nägemata

8. Kuriste - Kesk-Hiiumaale ka ei sattunud ning Kuriste apostlik-õigeusklik kirik ja seltsimaja ning  endine metsanduse keskus Leluseljal ning puukujudega aed jäid nägemata (kaardilt vaadates on see Kesk-Hiiumaa minu arust küll üsna lõunas ning võiks koos Sõru kandiga plaani võtta kui veel kunagi Hiiumaale sattuda)

9. Reigi - Kirikut nägime väljast, Ristimäel ka käisime.

10. Vanajõe org - jäi nägemata.

Hiiumaa oli enne reisi minu jaoks üsna tundmatu paik. Nüüd vähemalt olen viis päeva kaarti vaadanud ja aru saanud, et Hiiumaal elatakse üldiselt rannikul ning keset Hiiumaad rabade keskel elu eriti ei ole - risti läbi Hiiumaa ei lähe vist ühtegi teedki. Katsusime oma reisil arvestada nii erinevas vanuses lastega kui käsitööhuviliste suurtega ning loodusretki plaani ei võtnud - nii ei käinud me vaatamas suuri kive ega läbinud matkaradu, ööbisime ühes ja samas puhkemajas ning lõuna sõime kuskil väljas, hommiku- ja õhtusöögid valmistasime ise. Ilmaga vedas ka - vihma sadas ühel hommikul kui me alles magasime, ülejäänud päevad olid päikselised - sooja oleks võinud muidugi rohkem olla, aga selle suve kohta oli isegi hea ilm:) Jäime vist kõik oma reisiga rahule ning ei välista, et kunagi sinna tagasi läheme - üht-teist jäi ju siiski nägemata...

Rohukülast Haapsalu poole minnes ei suutnud veel ühte peatust tegemata jätta:) - mind on juba lapsest saadik lummanud Ungru loss, aga sel ajal veel fotokas igal lapsel kaasas polnud. Ma ikka endiselt ei suuda aru saada, kuidas see loss sellisel kummituslikul kujul nii palju aastaid püsti püsib...