Vaatamata kehvadele teeoludele jõudsin kõik päevad ilusti kooli ja tagasi ka. Lapsele ja vanaemale oli esimene õhtu üsna keeruline kuna elektrit endiselt polnud ning küünlavalges lapsele tegevuse leidmine ei olnud lihtne. See-eest sain kohe koos lapsega magama minna, sest midagi muud nagunii teha ei saanud:)
Esimesed hommikused tikkimistunnid veetsime Viljandi muuseumis - kuraator rääkis mulgi tanumaalist (selline eriline tanude tikkimisestiil, mis on tehtud enamasti ristik- aga ka ristpistes) ning vaatasime sama tehnikaga kaunistatud tanusid (näiteks: tarvastu tanu lühikese sabaga, Paistu, VM VM 9108:8 E 2454, Viljandi Muuseum).
Kooli jõudes jätkasime tikkimisega - alustasime setu kastpistest:
Ja kuna Viljandis käigul ka ikka mingi mõte oli, siis jätkasime mulgi tanumaaliga (ristikpistega täidetud pind):
Kodus peame mõlemad tikandid lõpetama ja joonistama valmis villasele kangale lilltikandi mustri, et seda siis järgmine kord tikkima hakata.
Päev lõppes olulise verstapostiga meie õppes - kaitsesime oma praktikaaruandeid - mis tähendas, et kui sel päeval olime veel esimesel kursusel, siis pärast praktikate kaitsmist juba teisel:) Ja kuna see oli nii oluline tegevus, siis tundus see üsna hirmus - üksikud ained lõppevad meil enamuses praktiliste tööde hindamisega ning mõnes üksikus on olnud ka väike tunnikontroll, aga päris eksameid meil pole olnud (on tulemas veel ühes aines intervjuu, mis sisuliselt on ka nagu suuline eksam, aga see on veel ees ja selle pärast pabistame järgmisel sessil, sest materjali hulk on tegelikult väga suur, mis tuleks mõttega üle lugeda). Komisjon koosnes meie kahest õppejõust ja ettekanded oma praktikate kohta tegime üsna vabas vormis ning kokkuvõttes polnudki nii hirmus:) Sain kiita oma aruande sisu ja vormi eest - see pidavat näidisaruandeks sobima:) Küsimused sain ka vastatud:) Meie kangakudumise õpetaja avaldas arvamust, et ma suutsin vist oma praktika juhendajale kohe hea mulje jätta, et sain kohe päris tööde kallale asuda, et ta on kuulnud, et seal paljud peavad esialgu abitöid tegema nagu poolimine ja käblikute tegemine jms - ma pidin neid ka tegema, aga alles siis kui muud tööd tehtud said. Kuna ma enda arust mingit muljet ei jõudnud jätta, sest kohe suunati telje taha, siis vist oli praktika juhendajal oma töödega lihtsalt nii kiire, et tal polnud muud varianti...
Teist päeva alustasime õmblemisega. Midagi uut meil plaanis õppida polnud - pidime ette näitama oma tehtud tööd ning valmistama Mardilaada jaoks plagu. Selle tegemine läks üsna visalt, sest protsess oli veidi koordineerimata ning paljud leidsid, et nende jaoks konkreetset tegevust ei leidu ning tegelesid pigem tikkimise või mõne muu lõpetamata tegevusega. Pooltega katsusime ikka plaanitud tegevusega tegeleda, aga valmis me seda päeva lõpuks küll ei saanud ning mõned vist jätkasid kodus juba koolipraktika arvelt.
Peale lõunat tegin väikse fotosessiooni, et pildistada ära mõned valminud esemed, millest osa tuli koolile ära anda.
Minu viltvaip:
Jätkasime päeva siidimaaliga. Alustasime erinevate tehnikate tööproovidega. Üleval vasakul märg ja kuiv akvarell, paremal vahaga kontuurid, all vasakul guttaga kontuurid ning taust soolatatud, parem alumine on krakelee. Rikkusin oma tööproovid kõik ära, sest hakkasin krakeleed liiga vara vahast puhastama ning selgus, et gutta polnud veel kuivanud ning määris kõik teised ka mustaga kokku:(
Päeva lõpuks sain valmis ka ühe salli, aga sellel jäi taust osaliselt väga laiguline - kuigi see oli kooli jaoks plaanitud, siis teen vist kooli jaoks uue ja selle jätan endale - ühe salli pean nagunii kodus veel tegema.
Kolmandat päeva alustasime silmuskudumisega, kus meil on uus õpetaja ning teemaks kindad. Tööproovidena teeme läbi suure hulga kindarandmeid ning valmistama peame ühed labakindad, mis peavad olema muuseumieksponaatide koopiad, ja ühed sõrmkindad, mis peaksid olema mingi piirkonna ainelised. Et õpetamine on lihtsam, siis hääletasime, milliste piirkondade kindaid hakkame tegema ning ühtlasi otsustasime, et kuna eelmised kursused on koolile kudunud sõrmikud ja endale labakud, siis meie teeme vastupidi:) - ma endale väga sini-valgekirjalisi labakuid ei igatse, aga valge-punasega Viljandi sõrmikud kuluks ikka ära - pealegi tunduvad vikeldatud või pitskoega sõrmikud oluliselt aeganõudvamad, et neist raatsiks loobuda...
Natuke jõudsime kududa ka - tuletasime meelde Kihnu kinnaste loodused ja keerukorrad ning saime uusi tarkusi mitme lõngaga kudumiseks.
Kodus peame mõne Kihnu kinda pealt (mõnest raamatust või Muisist) randme mustri üles märkima ning selle järgi randme tööproovi ka kuduma. Lisaks välja valima oma kootava labaku jaoks muuseumieksponaadi, mille koopiat hakkame kuduma.
Ühe tunnikese tegelesime kavandamisega - saime ülesandeks kavandada mulgi tanumaali tehnikas ehe, mida me hiljem tikkimise aines tegema hakkame ning saime mõningaid näpunäiteid, kuidas seda kavandit teostada.
Päeva tegi eriti mõnusaks lõuna - kokaõpilased harjutasid gateringi ning meile toodi toit seekord "koju" kätte - minu valikus oli hapukapsapüreesupp ning šokolaadi-peedikook - mõlemad väga maitsvad:)
Päeva lõpetasime meie kõige olulisema ainega - tootearendusega. Enamus meist pole selle teemaga kokku puutunud, aga selle aine tulemusena valmiv toode ja selle esitlus ongi meie lõputöö. Alustasime enda mõtete ning positiivsete ja negatiivsete omaduste kaardistamist. Ühtlasi saime teada, et õpetajate ootused on üsna suured, et meie ideed ja mõtted ei jääks ainult ideedeks vaid, et me mingis osaski hakkaks käsitööd ka müüma (mõned tegelevad sellega mingis osas ka täna) ja sellest mingit tulu saama, et meie õpitavat eriala ikka jätkuvalt edasi õpetataks, sest riik ei taha hobiharidusse investeerida ning ootab ikka sellest mingit tulu vastu ka - täna kahjuks ei pidavat statistika seda eriti näitama ja on juba arutelud nende erialade tasuta õpetamise vajalikkusest sellises mahus. Eks see aasta näitab, mis me siis kõik välja mõtleme:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar